Hüpervorstist ja õpetajate palkadest.

Mul oli südamel kaks teemat, mille kohta tahtsin mõtteid avaldada - vorst, milles liha on rohkem, kui vorsti ennast ja õpetajate palgad.

Ma ise küll ametlikult õpetaja ei ole ja isegi haridustöötaja mitte (olen ülikooli õppejõud), kuid palk on mul vaata, et väiksemgi, kui õpetajatel. Siit ka siis õigustus solidaarsusele õpetajatega. Ühtäkki avastasin aga, et neid kahte teemat seob tugevasti üks ühisnimetaja – absurd.

Kunagi aastaid tagasi ilmus müügile ketshup, mille sildil ilutses reklaam, et ühes kilogrammis ketshupis on kaks kilogrammi tomateid. Ega sellest midagi, vaid irvhambad ristisid selle „surveketshupiks“ ja kaubaks ta läks. Hiljem hakkas silma veel närimiskummi, mis väidetavalt sisaldas 100% ksülitooli ja nüüd hiljuti tuli ajakirjanduses jutuks vorst, milles on 100% liha. See polegi ju midagi erilist, sest lisaks on veel mitmeid (peamiselt küll suitsu-) vorstitooteid, mille pakendil on sõnaselgelt kirjas, et 100-s grammis vorstis on 170 grammi liha ja nii edasi.  Hüpervorst, mis muud! Probleem maakera sees asuvast veelgi suuremast maakerast on ju vana ja ei üllata kedagi. Samas on ka mõistetav vorstimeistrite soov oma head kaupa ka vägevalt reklaamida. Ja kuna action- ja multifilmides irvitatakse pidevalt füüsikaseaduste üle ja see on paganama naljakas, siis miks mitte ka vorsti- ketshupi- ja närimiskummireklaamis?

Ega keegi selle hüpervorsti peale eriti pahandanudki kui, siis vaid teised vorstimeistrid, kes kadetsesid liigülbet reklaamikampaaniat. Mida aga peaks ütlema inimene, kes actionfilmidest ei vaimustu? Noh, kui seda vorsti reklaamiks Hunt Kriimsilm, siis ehk oleks okei aga soliidse pakendi peal  selgelt loetavas trükikirjas...hm? Paistab, et eesti rahval on tohutu absurditaluvus. Eks ole ju aastasadade jooksul nii mõndagi nähtud.

Ka õpetajate palk on üks paras absurd. Ükskõik, kes sellest ka mida ei räägiks, tuleb sealt ülevalt (Tallinnast muidugi) üksainus lause: “Raha ei ole!“ Samas ei häbene trükimeedia kinnitada keskmise palga järjekindlat tõusu. Olgu selle keskmisega kuidas on (tuhandest inimesest ühele maksame miljoni, ülejäänutele mitte midagi ja keskmine tuleb ikka tuhat), kuid kui keskmine tõuseb, siis vähemalt on kindel, et see raha on olemas ja keegi selle raha ka ära sööb. Ent õpetaja palk on ju eriline!  Ei lähe ilmselt palju aega, kui meile kinnitatakse, et õpetajate palk sisaldab tegelikult mitmekordset keskmist palka.

See loogika käib nii. Selleks, et õpetaja üldse palka saaks, peavad paljud juhid, juhiabid, finantskonsultandid, projektijuhid, nõunikud, juristid jne. palehigis pingutama ja vastutama. Neile tuleb aga maksta keskmisest palju kõrgemat tasu, sest õpetajate palk on ju madal ja muidu ei tuleks keskmine välja. Seega ongi õpetaja palk nagu hüpervorst, mis sisaldab liha rohkem, kui ise kaalub. Kuulame ära ja noogutame – jajaa, eks  ta ole... probleeme on tõepoolest kuhjaga. Raha ju ei ole. Sealt ülevalt aga öeldakse meile ette, millal tuleb püksisrihma pingutada ja millal ei tohi väsida.

Sekka kostub ka eneseimetluslikke kaaksatusi stiilis „kui tublid me oleme, kuidas meie majandus areneb ja kuidas Euroopa meid imetleb!“ Vaevalt sel Euroopal meie kärbsemustamajanduse imetlemiseks mahti on. Kui meil midagi imetleda on, siis on need just meie kihelkondlikud perverssused nagu näiteks suhtumine õpetajatesse, päästetöötajatesse, politseiametnikesse, kultuuritöötajatesse.... Ja kõige taustaks kõikeületav absurditaluvus! Oleme tõesti nagu imeinimesed – võetakse palk ära – elame, võetakse viimased püksid jalast – ikka elame. Ei tea, kui prooviks vee peal kah käia?

Niipalju, kui olen oma välismaiste kolleegidega eesti õpetajate palkadest rääkinud, avaldavad nad imestust: „Teil ju läheb nii hästi, miks te oma õpetajatele palka ei maksa?“ Vaesed eurooplased, nad ei jaga absurdist midagi! Kui neile küüditamisest rääkida, siis küsivad nad:“Aga miks te politseid ei kutsunud?“

Mida positiivset on aga öelda ausatele vorstimeistritele, kes tõsimeeli tahavad tähelepanu juhtida oma heale toodangule? Siin ei saa ka soovitada lauset nagu “Saja grammi vorsti valmistamiseks on kasutatud 170 grammi liha.“ Kohe tekib küsimus, et kuidas on kasutatud? Et kas näiteks vorstimeister sõi 100 grammi ära ja 70 pani vorsti sisse – ei, ei, see ei lähe mitte!

Mis on aga vorsti peamine väärtus? Lisaks maitseomadustele muidugi tema põhiline toiteväärtus – valgu, ehk proteiinisisaldus. Kuivematel vorstitoodetel võib see olla tõepoolest oluliselt suurem kui värskel lihal. Seega, miks mitte öelda: “100 grammi vorsti valgusisaldus võrdub 170 grammi värske liha omaga?“ Oleks informatiivne, füüsikaliselt korrektne ja piisavalt lihtne. Või äkki liiga absurdivaene?